LAEVA KULTUURIMAJA JUHATAJAD JA KUNSTILISED JUHID
| 1945 | Margareta Ohov | |
| 1947 | Käärik | |
| 1950 | Kull | |
| 1953 | Tiiu Pihlakas | |
| 1953 - 1956 | Valve Lätt | |
| 1956 - 1959 | Veera Vallandi | |
| 1959 - 1960 | Tiia Tiidor | |
| 1961 - 1962 | Aita Lepik | |
| 1962 - 1964 | Salme Smidt | |
| 1964 - 1965 | Helve Uibo | |
| 1965 - 1967 | Salme Smidt , kunstiline juht Ilme Kalmre | |
| 1967 - 1968 | Olev Lätt | |
| 1968 - 1970 | Johannes Pedajas, kunstiline juht Lea Holst | |
| 1970 - 1971 | Lea Antik | |
| 1971 - 1972 | Helmi Kalda | |
| 1973 - 1977 | Pilvi Vaino, kunstiline juht Lea Antik, hiljem | |
| 1974 - 1977 | Helina Prigo | |
| 1977 - 1979 | Taimi Smidt, kunstiline juht Helina Prigo | |
| 1979 - 1985 | Helina Prigo | |
| 1986 - 1987 | Helin Kasesalu | |
| 1987 - 1988 | Mare Maalma, kunstiline juht Andres Joamets | |
| 1988 - 1989 | Kalev Pähn, kunstiline juht Pilvi Vaino | |
| 1989 - 1998 | Pilvi Vaino | |
| 1.sept.1995 | kunstiline juht Kaie Kangur | |
| 1998 - 2003 | juhataja kt. Kaie Kangur | |
| 02. 06. 2003- 31.07.2008 | kultuurimaja juhataja Villu Laiapea | |
| 01. 10. 2008- 29.12. 2009 | kultuurimaja juhataja k.t. Piret Maasik | |
| 30.12.2009 | kultuurimaja juhataja Sirle Lüüs |
LAEVA KULTUURIMAJA AJALOOST.
Laeva varasema kultuurielu kohta on andmeid säilinud B. Änilase käsikirjas "Ajalooline traditsioon Kursi kihelkonnast" (KM KO F 199.M.51).
1865. a. asutati Laeva koolmeistri Christian Märksi algatusel ja ärksate taluperemeeste Karl ja Juhan Maueri toetusel Laeva Muusika ja Laulu Selts. Seltsil oli oma eestseisus ja kirjatoimetaja. Seltsil oli oma panuna ja laulukoor. Pasunad telliti Peterburgist Zimmermanni vabrikust, esialgu võlgu. Selleks, et seda võlga tasuda õpiti näitemänge ja korraldati etendusi.
Seltsil oma maja ei olnud. Harjutati taludes, hiljem vallamaja saalis. Pidud toimusid taludes ja kasutati selleks ka mõisa rehealust.
1872 asutati seltsi juurde oma raamatukogu. Esimesed raamatud annetati, hiljem osteti seltsi poolt korraldatud pidude sissetuleku eest. Peo korraldamiseks tuli taotleda vallavalitsuselt luba. Eesti Postimehes nr 32 8.august 1884 kirjutatakse: "Laeva Muusika ja Laulu Selts ei saanud 15. juulil näitemängude ettekandmiseks vallavalitsuselt luba- tuli pöörduda ülema kohtu poole. Luba siiski saadi."
Samal aastal oli ka Käreveres muusikakoor ja Laevas meesansambel.
1886.a. oli seltsil ka viiulikoor. 1895.a võttis pasunakoor osa Tallinna laulupidust. Registreeritud oli 12 liiget, koori juhatas Christian Märks.
1896.a. oli seltsil lisaks eelmistele ka segakoor, neidude koor ja meeskoor.
Meil ei ole õigus kritiseerida mineviku sündmusi, kuid paistab, et tollane vallavalitsus ja volikogu olid täiesti kultuurivaenulikud.
1903 ei andnudvallavolikogu enam luba vallamaja ruumides kokku tulla. "Mis nad ilmaaegu vallamaja uksi ja põrandaid kulutavad."
Seltsi tegevus jäi mõneks ajaks kiratsema, 1906. a see jälle mõnevõrra elavnes. 1907. a võeti osa Viljandi laulupidust koguni kolme kooriga, mida kõiki juhatas H.Tusti. Need olid segakoor 20 lauljaga, meeskoor 10 lauljaga ja mängukoor 11 mängijaga.
21. juunil 1909.a. võttis seltsi segakoor osa Vanemuise seltsi poolt korraldatud muusikapäevadest.
1910.a. võttis Laeva Laulu ja Mängu seltsi segakoor 12 lauljaga osa Tallinna 3. laulupidust, koori juhatasid Märks ja Johannes Reimann.
1912.a. esineti Eesti asunduste laulupeol.
1914.a. ehitas selts korjandustest, näitemüükidest ning pidudest saadud raha eest oma seltsimaja, mis on siiani kasutusel. Postimees nr 294, 22.dets. 1914 teatab: 14. detsembril pühitses Laeva Muusika ja Laulu Selts oma uue seltsimaja avamise pidu. Pühitsemist toimetas Äksi õpetaja Greinert.
Väga tihti etendus kolm lühinäidendit, nagu 22. juulil 1884.a. kus mängiti "Kodukäijat" "Halli mantlit" ja "Kohtusse kaebamist" ning nende vaheaegadel mängis muusikakoor ja esinesid lauljad.
Rahvamaja juhatajad, kes toetasid ja pooldasid näiteringi tegevust, olid Salme Smidt ja Johannes Pedajas. Igal aastal õpiti uus tükk, millega esineti oma rahvale ja seejärel käidi
Väljaspool valda mängimas, kusjuures mõni bänd oli kaasas, et lõpuks saaks tantsu keerutada.
Transport saadi kohalikust majandist.
Kuuekümnendatel tegutses Laeva maakultuurimaja (nime muutus 1964. a.) juures naisansambel, rahvatantsu segarühm, õpetajate orkester ja käis koos veel Laeva puhkpilliorkester.
Kõige laialdasemalt tuntum isetegevusring oli pikka aega tegutsenud Laeva Külakapell, mis sündis septembris 1975, selle ellukutsujaks ja juhiks sai Arnold Kask, kes tuli Laeva
Katsesovhoosi osakonnajuhatajaks.
Peale tema olid kapelli koosseisus veel teemeister Erich Lapp, metsatööline Eduard Ohov,
Õpetaja Ilmar Pung, sovhoosi töölised Paul ja Vello Tamm.
Tartu Ehitusmaterjalide Tehase Laeva tsehhi juhataja Enn Mertens, autojuht Vell Märk,
keevitaja Peeter Käärik. Laulusolistina on kapelli kuulunud õpetajad Ilme Seppet ja Koidu Sepp ning sovhoosi ehitustööline Meinhard All.
Kapell esines nii oma valla üritustel, kuid oli pidevalt kutsutud mujale kontserti andma, pealinnani välja.
Kultuurimaja ajalugu on uurinud Virve Tamm.