Ehitusseadustik

 

Kuidas mõista terminit ehitamine?

Ehitamine (Ehitusseadus § 2 lõige 6) on ehitise püstitamine, rajamine ja mistahes muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel muutuvad ehitise füüsikalised parameetrid või omadused, sealhulgas on ehitamine ka pinnase ja katendi ümberpaigutamine. 
 
Kuidas käituda kui tekkib vajadus ehitamise järele? 
Esmalt tuleb kohalikust omavalitusest taotleda kas projekteerimistingimused või detailplaneeringu kohustusega aladel esitada detailplaneeringu algatamise taotlus.
Projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates.
Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Lühidalt öeldes peab detailplaneeringust selguma, kuhu ja millise mahuga hoonestust võib krundile ehitada, kuidas tagatakse ehituskrundi tehnovarustus ning millised on muud territooriumi kasutamise ja ehituse korraldamise tingimused
Peale projekteerimistingimuste väljastamist/detailplaneeringu kehtestamist on  võimalik alustada ehitusprojekti koostamist.
 
Mis on ehitusprojekt?
Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb: tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest,  seletuskirjast ning muudest asjakohastest dokumentidest.
 
Kuidas käituda Enne ehitustegevuse alustamist? 
Enne ehitustegevuse algust tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda ehitusluba. 
Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärgiks on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavatsetavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse, tuleohutuse ja keskkonnanõuetele juba enne ehitustööde algust. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama ka tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Seega tehakse ehitusloaga kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele.
Ehitusloa väljastaja väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.
Peale ehitusloa väljastamist esitab ehitise omanik kolm päeva enne ehitustegevuse algust kohalikule omavalitsusele vormikohase ehitamise alustamise teatise.  
 
Ehitamisele esitatavad nõuded.
Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile. Ehitustöid võib teha vastavat tegevusluba omav ehitusettevõtja. 
Ehitustegevuse lõppedes tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda kasutusluba.
Ehitise kasutusluba (ehitusseadus § 32 lõige 1) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele.
Kasutusloa väljastaja väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.
 
Riigilõiv
Vastavalt riigilõivuseadusele tuleb kirjaliku nõusoleku-, ehitusloa- ja kasutusloa taotlemisel tasuda kohaliku omavalituse arvelduskontole riigilõivuseadus  (vt. alates 16. peatükist)

Laeva Vallavalitsuse arvelduskontod: 
 EE  172200001120136293 IBAN (Swedbank)
                                                                      EE  531010220040563018 IBAN (Seb Pank)
 
Vastutus
Ehitusseaduse §-des 65-69 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Kohtuväline menetleja nendes paragrahvides on linna või vallavalitsus. 
Füüsilise isiku poolt valeandmete esitamise eest on trahv 300 trahviühikut . Sama teo eest juriidilise isiku poolt  3200€ ja andmete muutmisest teatamata jätmise eest ning kohalikule omavalitsusele ehitusuuringute tulemustest teatamata jätmise eest karistatakse füüsilist isikut kuni 150 trahviühiku suuruse trahviga ja juriidilist isikut kuni 1600€ krooni suuruse trahviga.
Kõige suuremad karistused on ette nähtud ehitise omavolilise ehitamise ja ehitise omaniku kohustuste eiramise eest ning nende rikkumiste korral rakendatakse füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Juriidilist isikut võidakse karistada kuni 32 000€ rahatrahviga.